Osteopaatia, massaaž, füsioteraapia ja kiropraktika – milles seisneb erinevus?

Paljud inimesed, kes otsivad abi seljavalu, kaelavalu või rühihäirete puhul, satuvad sageli küsimuse ette: kas valida osteopaat, füsioterapeut, massöör või kiropraktik?

Kõik need teraapiad tegelevad inimese liikumisaparaadiga, kuid nende lähenemine ja eesmärk on erinevad. Selles artiklis selgitan, mis on osteopaatia ja kuidas see erineb massaažist, füsioteraapiast ja kiropraktikast.

Mis on osteopaatia?

Osteopaatia on manuaalne teraapia, mille eesmärk on taastada keha loomulik tasakaal ja liikuvus. Osteopaat lähtub põhimõttest, et keha on tervik, kus lihased, liigesed, fastsiad, närvisüsteem ja siseorganid mõjutavad üksteise toimimist.

Kui mõnes kehapiirkonnas tekib liikumispiirang või pinge, võib see põhjustada sümptomeid hoopis teises kehaosas.

Näiteks võib:

• kaelavalu olla seotud rindkere liikuvuse vähenemisega

• alaseljavalu olla seotud vaagna tasakaaluhäirega

• peavalud olla seotud kaela või kolju liikuvusega

Osteopaadi töö eesmärk ei ole ainult sümptomi leevendamine, vaid probleemi algpõhjuse leidmine ja keha isetervenemise mehhanismide toetamine.

Osteopaatia vs massaaž

Massaaž on üks tuntumaid manuaalseid teraapiaid ja see võib olla väga kasulik lihaspingete vähendamiseks.

Massaaž keskendub peamiselt lihastele ja pehmetele kudedele ning selle peamine eesmärk on:

• lihaste lõõgastamine

• vereringe parandamine

• stressi vähendamine

Osteopaatia lähenemine on aga laiem. Osteopaat uurib lisaks lihastele ka:

• liigeste liikuvust

• fastsiate seisundit

• närvisüsteemi tasakaalu

• siseorganite liikuvust

Seetõttu ei ole osteopaatia lihtsalt “teistsugune massaaž”.

Osteopaatia vs füsioteraapia

Füsioteraapia keskendub peamiselt liikumisvõime taastamisele ja lihasjõu parandamisele.

Füsioterapeut kasutab sageli:

• terapeutilisi harjutusi

• venitusi

• lihastreeningut

• erinevaid füüsikalisi ravimeetodeid

Füsioteraapia on väga oluline näiteks pärast operatsioone või vigastusi, kui eesmärk on taastada lihasjõud ja liikumisvõime.

Osteopaatia seevastu keskendub rohkem keha liikuvuse ja funktsionaalse tasakaalu taastamisele manuaalsete tehnikate abil.

Sageli võivad osteopaatia ja füsioteraapia üksteist hästi täiendada.

Osteopaatia vs kiropraktika

Kiropraktika keskendub peamiselt lülisamba ja liigeste manipulatsioonidele.

Kiropraktiku töömeetoditeks on sageli:

• kiired manipulatsioonid liigestele

• lülisamba liikuvuse taastamine

• närvisüsteemi mehaanilise surve vähendamine

Osteopaatia kasutab üldiselt pehmemaid ja mitmekesisemaid manuaalseid tehnikaid ning käsitleb lisaks lülisambale ka:

• fastsiat

• siseorganeid

• kraniaalset süsteemi (kolju ja kesknärvisüsteemi mõjutavaid struktuure)

Osteopaatia, massaaži, füsioteraapia ja kiropraktika võrdlus

Teraapia	Peamine eesmärk	Lähenemine	Töömeetodid	Fookus
Osteopaatia	Keha funktsionaalse tasakaalu taastamine	Keha käsitletakse tervikuna	Pehmed manuaalsed tehnikad, liigeste mobilisatsioon, fastsia vabastus, kraniaalne ja vistseraalne töö	Lihased, liigesed, fastsiad, siseorganid ja närvisüsteem
Massaaž	Lihaste lõõgastamine	Töötatakse peamiselt lihastega	Silumine, sõtkumine, surve	Lihased ja pehmed koed
Füsioteraapia	Liikumisvõime ja lihasjõu taastamine	Aktiivne taastusravi	Harjutused, treeningprogrammid, venitused	Liikumisfunktsioon
Kiropraktika	Lülisamba liikuvuse taastamine	Keskendub peamiselt selgroole	Kiired manipulatsioonid liigestele	Selg ja närvisüsteemi mehaaniline mõjutamine

Milliste probleemide korral pöördutakse osteopaadi poole?

Osteopaadi vastuvõtule tullakse sageli järgmiste kaebustega:

• selja- ja kaelavalu

• peavalud ja migreen

• rühiprobleemid

• liigeste liikuvuse vähenemine

• spordivigastused

• kroonilised pinged kehas

Samuti pöörduvad osteopaadi poole inimesed, kellel on kaebused kestnud pikemat aega ja kelle puhul ei ole uuringud selget põhjust näidanud.

Kokkuvõte

Massaaž, füsioteraapia, kiropraktika ja osteopaatia võivad kõik aidata inimese tervist parandada, kuid nende lähenemine on erinev.

Osteopaatia eripära seisneb terviklikus lähenemises, kus keha käsitletakse ühe süsteemina ning otsitakse sümptomite algpõhjust.

Kui keha struktuurid liiguvad vabalt ja kudede verevarustus ning närvitalitlus on tasakaalus, saab organism paremini kasutada oma loomulikke isetervenemise võimeid.